Eesti Talv 2008

Nagu mu endine belglasest ylemus Alfons kunagi ytles, et varsti ei ole sinu koduigatsus nii suur ning hakkad nagema erinevusi Ameerika ja Euroopa vahel, olgu nad siis embakumba head voi halvad. (nii nagu alati on koiges nii positiivsed kui negatiivsed kyljed) Seda tahakski iseendale malestuseks ning ka voibolla kellelegi teisele (kaasosalisele) veel lugemiseks kirja panna, muljeid ja elamusi reisist kodumaale Joulude ja aastavahetuse aegu 2007/2008
Ma olin juba ara unustanud et talvel on vaid viis tundi paevavalgust, kui sedagi. Esimestel paevadel oli paike valjas, ja mina ei leidnud selles midagi imelikku, kyll aga ytles sobranna, et sul on vedand, et paike ei ole meile ennast juba ammu naidand. Siis ta (paike) muidugi kaduski ara ja kui ma kell kymme hommikul yles arkasin, siis kysisin ema kaest, et millal siis valgeks laheb. Kas toesti laheb see koik vaid mone talve vahelejaamisega meelest, aga ei ole midagi, tuleb kohe meelde ka. Voibolla seal igapaeva rutiinis ei pane tahelegi ja aeg laheb tootades nii kiiresti kaest ja kevad tuleb jalle ruttu katte. Puhkuse ajal on ikka teismoodi tunnetus ja paned asju rohkem tahele kui igapaeva toimingute vahel surfates. Kui mul siin CA-s auto on must, siis ta tegelikult ei ole yldse must, on teine paris PUHAS…..Mu ilusad punased nahkindad, millega ma siin olen juba neli talve troopand suusamagedel, mitte just suusatamas, aga ohtusel ajal aega veetmas ja ka isegi siin paris tihti, kui hommikuti kui on vaid 7 kraadi sooja, on nad mul kaes olnd, on nyyd siis parast paarinadalast eestiskaiku nagu “prygi” sest pagasniku voi isegi ukseavamisest Eestis on seespoolt kindad nagu porikakid. Auto oli lihtsalt koguaeg yhtlase porikihiga kaetud. Yhel ohtul kui olin auto parkinud, siis tegin ukse lahti ja astusin roomsalt sygavasse poriloiku. Autosoidust yldse veel nii palju, et eks ma pyydsin hoolega et ma punase tulega parempooret ei sooritaks ja kollasega labi ei kihutaks ja yldse vaga suurt kiirust ei arendaks.
Koigepealt siis jaid silma koik ilusad peenikesed, blondid, vaga hasti ja moekalt riietatud eesti tibid + rikkad vene turistid. Nii nagu ma oma joulu ja uusaasta sonumi saatsin, et tervitusi moepealinnast Tallinnast. Eks ma siis mone paevaga pyydsin ka oppust votta, et mis selga panna, sest mis mina rannakyla elanik moest tean, pyhkisin liiva just varvastelt, et lennukisse astuda ja vahetasin shortsid pikkade pykste vastu ja panin paksu suusajope selga. (Kuigi meil siin kontoris on ka ysna karm dresscode)
Tallinn oli jouludeks ilusti ainult siniste laternatega kaunistatud……hmm, kellelegi linnavalitsusest vist sinine varv vaga meeltmooda. Akki on see Vilja voi hoopis Evelin.
Ei tea kas nad kodu ka siniseks tegid Ega seal midagi vaga hullu ei olnud, kui et iidse Paksu Margareeta ymber mojusid odavad joulukaunistused labastena.
Igatahes, toidupoeletid on nii lookas, et sellist toiduvalikut ja nii mitmekylgse valikuga pikki riiuleid ei ole mittekusagil mujal maailmas!!! Koigepealt soin ara koikvoimalike erinevate asutuste poolt valmistatud verivorstid, syldid, siis laksin yle maksapasteetidele, sinna juurde muidugi koik poestsaadavad koogid ja vahukoorel baseeruvad maasika ja leivavahud ning muud magustoidud ka salatid ja piimatooted, voided ja tipikastmed jms. ja loomulikult LEIB. Ma soin kaks lounat ja kaks ohtusooki iga paev, liikusin yhest restoranist teise, yhest kylast teise ja kojujoudes soin veel ema tehtud soogid ka, voi soin siis neid hommikul voi lounaajal, ma yldiselt soin palju ja koguaeg, ja kaalus ei tulnud kyll midagi juurde. Nagu Macson, ameerika cocker spaniel, kes vaid sooks ja sooks ara koigi soogid kuhuiganes ta laheb ja moned soogid kuskilt katte saab.Kaisin vastavatud kaksiktornide suureparase vaatega restoranis ning mones teiseski peenemas kohas. Maal naabripoisi pere juures istusime juba kell neli paeval lauda, teaduparast laheb siis pimedaks ja tousime sealt alles oosel kell 1. Joulude ajal on igas eesti kirkus palju kontserte, tanu emale joudsin ka yhele, oma lemmiku Maarja Liis Ilusa konterdile, samuti Estoniasse sobranna ja tema mehega ja oma lemmik Draama teatrisse "Eesti Matus't" (soovitan kuumalt) vaatama.
Ma poleks iial arvanud, et ykspaev naudin trammi ja trolli soitu ja koik need vahemaad, mis ennevanasti tundusid hirmpikad on nyyd kuidagi nii tore hoopis labi jalutada. Kui elada Tallinna kesklinnas, siis ei oleks autot yldse vaja, ei ole peaaegu et yhistransportigi vaja, sest jalgsi jouab ju palju kiiremini kohale ja on tervislikum ka. Siis oleks autot vaid maale soiduks vaja. Yldse on koik vahemaad Eestis imevaiksed, Tallinna eeslinnad ei ole kohe kindlasti mitte "kaugel". (Tallinnas voiks ka inimesed rohkem jalgrattaga soita.) Oleks need teed vaid natukene laiemad ning seal ei oleks poolsegaseid noori kutte suurte motetute maasturitega, millega teistest liiklejatest yle soita. Siin Californias omavad suuri maastureid vaid pereemad, kellel on 2+ last ja kellel siis on vaja koik rattad, suusad ja muu atribuutika ka autosse mahutada. Ja veel yks pohjus, kuna ma tootan juriidilises tehnika (voi vastupidi) valdkonnas, siis olen ma oppinud, kuidas suured maasturid (eriti suured Fordid ja muud jaapani suured maasturid) on koige ohtlikumad nii juhile endale kui koigile teistele nende ymber, tekitades nailise psyhholoogilise turva- ja kindluse tunde. Ja Tartu mnt, see tuleks ykskoik mis hinna eest, kiiremas korras valmis ehitada, maksu mis maksab, see on sulaselge investeering ja ta voiks kasvoi tasuline olla.

Mis veel siis meelde jai voi koige rohkem silma torkas ja elamuseks oli. Pildi peal (voi muus olukorras) endiselt keegi naeratada ei taha, mina olevat oma naeratusega liiga agressiivne ja miks peab ikkagi “Kodak moment’ile” roomsat nagu tegema, toesti miks, oleme ikka nagu homme oleks matused Parast nii tore hiljem pildilt omaenda trossis- mossis nagu imetleda ju Poes voi restoranis paar yleliigset sona ytled poetootajale, siis vaadatakse sind naoga, mis ytleb, et miks sa minuga raagid??? Raamatupoes ei tea endiselt ykski myyja, mida ta myyb….
Ok, kas ma olen liiga negatiivne? Ei tahaks, sest mul oli vaga hea meel, et mu lennud nii edukalt+kiirelt seekord moodusid, ma nii valutult kohale ja tagasi joudsin ja koiki nagin, kuigi voibolla vahem kui oleksin soovinud…..aga nii saad eriti hasti aru millise vaartusega on AEG. Et AEG inimese lyhikeses elus toeliselt eksisteerib ja et ta tegelikult voib olla limiteeritud. Ja sa pead sellega arvestama ning pyydma votta sellest ajast niipalju kui vahegi votta annab ja nautima ja roomu tundma igast hetkest. Sest sinna see hetk jaab ning ei kordu iial.
Voibolla on teistel sellest raske aru saada ning mul on seda neile raske seletada, voibolla saavad nad sellest aru kui nad ise kuskil erilisel kaugel+kallil reisil on, voibolla mitte. Minul oli puhkus ning mul oli sellest hea meel. Puhkus on ikka teismoodi kui see kui sa igapaevases rutiinis tool kaid. Puhkus voib olla on ainult kord aastas selline ja kui see labi saab siis pead jalle jargmist ootama jaama.

Ma naen koiki asju teise pilguga nyyd, olen palju tolerantsem ja tanulikum. Iga olukord voib olla hea, isegi halb. Iga kole, kulunud ja vana asi voib olla ilus. Olgu luksus voi lihtsus, mulle ei ole see ammu enam oluline, olen maailmas liiga palju nainud, erinevates paremates voi halvemates olukordades olnud ning vaga paljusid rikkamaid ja vaesemaid inimesi kohanud, nendega koos nii too kui vabaaega veetnud. Kuidas tahaks siin inimestele selgeks teha, et ma tegelikult olen n.n kunstimuuseumis yles kasvanud, sest Tallinn seda on. Tallinn on nii fantastiline linn, olgu porine voi kylm ja pime, ikka on ilus ja unikaalne.
Maal on nii ilus ja vaikne ja lapsepolv tuleb meelde. Ja ma tahaks et paljud asjad seal ei muutuks iial, sest ma saan ikka sinna tagasi minna ja koigest sellest roomu tunda.

Eesti lapsed on nii ilusad ja rahulikud ja armsad.
Ma loodan et Eestil laheb jatkuvalt vaga hasti!!! Soovin et koik inimesed seal oleksid yksteise suhtes austavad ja viisakad. Nagu see on ylemaailmne ökomoto, me koik elame yhel planeedil, yhise tuleviku ja heaolu nimel, peaksime me koik ka aru saama, et me koik oleme yks ja sama ja keegi ei ole kellestki palju parem. Meid koiki on kellelegi ja millegi jaoks vaja ja me peaks seda fakti austama ning mitte meelest laskma.

Lopetuseks, kahju on, et osade inimestega jaigi kokku saamata. Aga me oleme veel noored ja elus ning meil tuleb kindlasti uus voimalus!