Friday, July 6, 2007

aeg, inimesed, numbrid ja pseudoprobleemid

ei ole siia kaua aega kirjutanud, vahepeal on palju asju juhtunud, nagu elus ikka.
Tanel Padari CD plaadil tanab TAnel koiki haid ja halbu inimesi....jahh, haid ja halbu.....alati on jutte headest ja halbadest inimestest.
Mul oleks kirjutada palju jutte headest ja halbadest inimestest....ykskord ma seda teen ka....see kas mina olen hea voi halb on teiste otsustada. Ma ei arva et mul oleks halvad kavatsused. Elu tundub tihtipeale vaga ebaoiglane.
Homme on kahetuhande seitsmenda aasta seitsmenda kuu seitsmes paev......kas on see number mis mojutab paevi enda korval, enne ja parast. Tana ei olnud vaga hea paev.
Homset naeb homme.
Teisel pool maakera on seitsmes paev juba kaes.
Jargmine reede on 13. Mul ei ole iial midagi halba juhtgunud reede 13ndal.....osad inimesed arvavad et see on hea paev.
Osadel inimestel on elus igav ja nad pyyavad iga hinna eest elu millegagi ponevamaks muuta, ykskoik mis hinnaga, ykskoik, kas nad kellelegi haiget teevad voi mitte. Nad intrigeerivad ja tekitavad probleeme ja teevad saasest elevandi.
tekitavad probleemid mis ei ole probleemid, sest neil ei ole paris probleeme, aga ykspaev akki on,......

Sunday, March 4, 2007

Yks pilt 2007 aasta veebruari kuust



ei ole ammu siia yhtegi pilti yles pannud ...see on yks pilt kaunist louna California paikseloojangust....nagu yks suur maal taevas

Thursday, March 1, 2007

Palun veel yks medal

Tana kaisin siis intervjuul, UCI-s, see on University of California in Irvine. UCI campus on mul kohe kodu lahedal, vaid maest alla veereda.....see on nagu terve linn...
igatahes ma sain intervjuu lopus kiita, mille ma kohe siin alguses pean ka ara markima.....mulle oeldi, et your English is very good and your vocabulary very complex....s.t. et mu inglise keel on vaga hea ja mu sonavara vaga lai
ja selle yle oli mul vaga hea meel, nimelt sel samal lihtsal pohjusel, et alati kui kysitakse mis on minu norkused ja tugevused, siis norkusena mainin ma fakti, et inglise keel on ikkagi minu teine keel. S.t. et nii palju kui ma ka ei loeks ingl keelseid novelle, ei saa ma kunagi kasutama 40 tuhandet sona inglise keele meeletust sonavarast, mida ma raamatutes voi kellegi kones ise vaga imetlen. Isegi need kes on syndinud inglise keele raakijad, ei saa kasutama koiki neid sonu, aga intelligentne rahvaosa ikkagi on voimeline "korralikus" keeles raakima, ja sinnapoole pyydlen minagi.

Intervjueerijateks olid arendusdirektor ja abiarendusdirektor, molemad yle 40 voi veel enam, siin on seda vahel raske maaratleda. Vahemtahtsam persoon oli vaga ilus naine, hoolitsetud ja maitsekas ja direktor ise nagi valja ysna nagu tavaline maanaine...kirju kampsuniga ja tossudega...

intervjuu kestis 40 minutit, mille jooksul ikka tavaparaseid kysimusi kyisti, nagu ma ka juba mainisin norkuste ja tugevuste kohta. Pidin jutsutama oma "backround'ist"
kuna ma ma ise olen ka selline professori tyypi, siis laheb mul endal ka ju meelest lause lopus , millega ma lauset alustanud olen ja vaga sujuvalt kandun yhest sonast tingituna teise teemasse...

nii juhtus paris paljude vastustega, paaril korral juhatati mind oige teemani ka tagasi...
raakisin ka oma artiklitest Vaba Eesti Sonale ja mis teemadel ma kirjutanud olen....see kuidagi poimus koguintervjuuse yhe nende poolt esitatud kysimuse tagajarjel.
kysiti ka saavutuste kohta ning kuidas ma yhes voi teises olukorras kaituks voi kaitunud olen ning muidugi ka eelnevate kogemuste ja ametikohtade kohta ja minu ylesannetest jms.
Igatahes pabistasin ma jalle kohutavalt teades, et ylikoolidesse on igale ametikohale meeletu konkurents, seda ka kuulujuttude pohjal, mis ei olegi mingi myyt, vaid nii see ongi. Nii on ka neil veel kanditaate, kellega ma pean kokureerima ja nagu ma neile ka mainisin pean mina seda tegema double hard, s.t. pyydma topelt.
ja ma toesti votsin ennast kokku ja pyydsin vaga ja mul oli vaga hea tunne, kui ma sealt valja astusin.
isegi kui ma ei saa seda kohta olen ma jalle teinud midagi, mis mind kuhugipoole edasi viib.
aaa see ka veel, et kuna Scott saatis mu resumee, siis ma ise ei olnud seda tookuulutust nainudki ja mul ei olnud mitte mingit ideed, mis on nende noudmised, mi osakonda on see too jne., jms.

Friday, February 23, 2007

Reede

Oues on nii monus ja kylm ja karge...
ja mina siin yksi ...kuulasin just oma uut lemmiklaulu, see on Elisa reklaamist, Vaiko Epliku esituses, Armastus paastab maailma, ja otseloomulikult pyydsin ise ka laulda...mul on see nyyd CD peal ja mu Dell Dj peal, nii et saan igal ajal ja igal pool kuulata.
Ma enne motlesin igasugu asju ka, aga joudsin nii hilja, umbes kaheksa ajal ja koht oli vaga tyhi...aga siis oli endise naabri, vaga sharmant 78 a vanaproua kaest kone...nimelt tema tytar oli mulle siis kaheks nadalaks ajutise too leidnud...ja jargmine nadal on ka UCI-s intervjuu.....seal ma tootaks kohe hea meelega, aga kodu lahedal ja koiksugu muud eelised....vahemalt ma kujutan ette, et see on yks paremaid kohti kus tootada.

Motted kadusid koik kuhugi ara....
Ykspaev ma peaks ikka eelmisest aastast ka kirjutama, oma toost ja nendest inimestest, kellega ma seal tootasin.....neist peaks kohe eraldi jutud kirjutama...
Homme on Eesti Vabariigi aastapaev ja pyhapaeval on siin ka Eesti Majas aktus ja Hanna Liina Vosa laulab...

Wednesday, February 21, 2007

Medal

Ma motlesin, et ma peaks saama aukirja, diplomi voi medali, koige selle jama peale mis ma siin labi pean elama ja koige nende testide ja intervuude eest, mis ma pean tegema. Sest need on koik parajalt rasked ja ma pean olema voimeline raakima teises keeles sama heal tasemel kui need kellele inglise keel on emakeel.
Lisaks koik need testid.....kui ma igakord saaksid punkte nende ees voi hinde....vorduks see nagu jarjekordse korghariduse saamisega.

Tegelikult olen ma juba yhe medali saanud, poolteist aastat tagasi, heade tootulemuste eest. S.t. et ma olin kuu parim tootaja. Ma peaks selle kaela panema, igakord kui ma intervjuule lahen:) et nad naeks, et ma olen medaliomanik.

Aga ei, ma pean nad oma jutuga kuidagi ara raakima ja a 20 min jooksul tavaliselt terve eluloo....mis on mul ikkagi pikem ja keerulisem ja huvitavam.

Taco Bell

Taco Bell on yks kiirtoidu restoran, nagu McDonalds (voimuuseesugune) kus ma isegi kaind ei ole. Kui ma eile sellest monele raakisin, et mul tana intervjuu on Taco Belliga, siis arvasid nad, et ma teen nalja, sest kujutati muidugi ette, et ma lahen siis nagu Taco Belli kiirtoidu restorani tacosid myyma.
MA EI OLE SEAL ISEGI KAINUD, kohutav, akki peaks huvi parast minema.....kuigi Marika ytles, sest nemad on seal alalised kliendid, oma 15 a poja tottu, et eks sa siis ytle, et see on su soprade lemmiksoogikoht:)

Igatahes oli see yks paremaid ja professionaalsemaid intervjuusid. Vahemalt oeldi mulle, et mu resumeed on loetud, mitte nii nagu varasematel vaga "up'scale" intervjuudel, et oioi, ei ole aega olnud Sinu resumeed lugedagi.
Intervjuu kestis 40 min ?!?!?! see on paris pikk ja pohjalik aeg, nagu eksamil oleks olnud. Kysiti hirmus palju kysimusi...
eks see hirm oli, et kuna telefonis on ikkagi kuuldavus halvem kui naost nakku, et kas ma ikka kohe mostan, mis nad tahavad.
lause nagu et : SEE ON VAGA HEA KYSMUS" laks mul muidugi meelest.
Aga kuna nad lubasid mulle saata testid, siis tahendab see vahemalt seda, et ma sain sellel intervjuul labi.
Ahjaa, ma ei ole ikka veel mainind, et see on siis positsioon nende korporatsiooni peakorterisse marketingi osakonda.
Tana pyydisn ma ikka vahemalt ise ka oma resumeel napuga jarge ajada......et ikka normaalse inimese moodi kysimustele vastata, aga onnetuseks ei saand koiki vastuseid paberi pealt maha lugeda, nii et osa pidi ikkagi ise valja motlema.....
oleks saand intervjuu lindistada oleks paris lahe olnud.
Oles hea audiotreening...
Igatahes oli see yrpis pingeline "eksam " elus ja koik mis mulle selgitati mis mind veel eest peaks ootama, edu korral, paneb mind tundma ja tahtma minna ara metsa elama....kus keegi kysimustga ei piinaks...
otseloomulikult, personaalses vestluses oleks ma vaga hea seletama ja jutsutama, mis ma olen teind ja mis kogemused mul elus on.........aga mitte sellise stressi all.... kus sa pead koigest hingest pyydma.....kuigi ei peaks, peaks just votma seda kui lihtsalt samavaarstet olukorda, kus sa kellelegi koigest jutustad ja koik kukub vaga hea valja...

Tuesday, February 20, 2007

Yle pika aja...

Pole ammu siia kirj, ei ole aega olnd ja tahtmist vist ka, kirjutada oleks millestki ikka...
akki moni asi ikka kuidagi lakkehyppavalt lahe on olnd voi moni inimene voi ytlus vms.
Kaisin tana intervjuul jalle, motle, ise ei oska siis ka paberi pealtki maha lugeda, nii kohutavalt pabistab...
Homme on jalle telefoni intervjuu, firmad on talveunest arganud vist...
Homme akki siis oskan paberi pealt maha lugeda, kui vaja monele kysimusele vastata...

Vahepeal kaisime Marikaga San Diego kunstimuuseumis. Mul on muidugi raske koigile kiita ning seletada, kui lahe see oli, sest minu koolimajadki on olnud nagu paleed....ja suurt, kuulsat ja vana kunsti olen ma lapsepolvest peale nainud ja imeilusa arhidektuuri keskel samuti kasvanud...
Aga tore, et nad on sinna ameeriklastele midagi ilusat ehitanud.

Nyyd siis lugesin artiklit emaili soltuvusest.....seda ma olen ja oma laptopist olen soltuvuses ja igatsorti muudest internetis pakutavates suhtlemise vormidest. Aga seda ikka rohkem ka seetottu, et kodu ja kodused ja sobrad/sobrannad on kaugel ja siin neid niivaga palju ei ole ja tood ei ole ka momendil.

Ma peaks siia veel sellest yleeelmisest intervjuust kirjutama...
Ega need intervjueerijad ise ka ei ole teab, mis head, kes kukub endast raakima ja kes muid lolle kysimusi kysima ja kes ei kuula yldse, mis sa talle raagid.

Aga nyyd hakkaski sea-aasta, ja nyyd hakkab ometi vedama...sest mina olen ju ka SIGA:):)

Tuesday, February 6, 2007

On The Beach of Life - Surfing Through the Life

I remember it was in 1990 when I saw a postcard of the Golden Gate
Bridge and white Pacific waves breaking on the rocks underneath it.
The picture was so amazing, far and unreachable. When my best
girlfriend came to work here in 1992, I remember myself saying, I do
not think I will ever go there.
In 1997 I was maid of honor in her wedding in Orange County, CA. This
trip was like in a movie. We drove along the West Coast to San
Francisco and we were walking on the bridge. We traveled through three
states and many cities. I will never forget my first experience in the
Pacific. It was on a beautiful stretch of beach in Laguna. I was
thinking, who are these nicely tanned and joyful people living here.
Then it was time to pack our suitcases and fly back home, back to our
jobs and every day errands. I doubted I would ever be back on this
land again.
Between the years 1997-1999 I had many great trips to different
European capitals, the Alps, skiing in Scandinavia etc.
One day in 1999 was the first day of the rest of my life.I had an accicent leaving my right arm immobile for three months. My marriage ended after life spent together for eight years.
At the same time I was having tests at the university.
Life became so depressing. But when life closes a door, it opens a
window. I was back in the USA, under the hot sun of Arizona. It was
all so different. There were big cactuses, rocky mountains, red
sunsets, sky broken by thunder in August and friendly people. I worked
and studied there for a year, until I became homesick enough to go
back to my green homeland. At this time I was in Estonia for half a
year, teaching English. One day, after a lecture at a university, I
found an ad. It was a tough competition in order to get the good job.
I was lucky and successful and found myself back In AZ, in the mile
high town of Prescott. It is 100 miles to the north of Phoenix, built
on the mountains. Every house has wonderful views, even the local
grocery store had a terrific view from the parking lot. It was close
to the Grand Canyon, and the emotions are hard to describe in words.
It is a superb creation of nature with Red city Sedona, rock
climbing, and natural waterslides. I had to teach 28 teenagers, who
were in love with me and I was with them. Their smiles made me happy,
and their hugs started my day. I was living in the same house with a
lesbian couple. They were nice girls who lived downstairs, and I
lived upstairs, sharing a kitchen and living room. I did not eat at
home very often. I was very busy training every night. But one night I
came home early and had to prepare something to eat. I took a small
pan, some frozen potatoes and ground meat. As soon as the meat was in
the pan, the girl, standing and talking to me, freaked out.
I could not understand what the problem was. Well, she was a
vegetarian and I ruined her pan. I paid 50 dollars for it, which was
way too expensive for a little used pan. Besides, it was just a pan.
Not to mention, that on the beach of life, this was not even a grain
of sand. It was the end of our existence under the same roof.

The last month of my stay I spent with my very good friend, traveling
in AZ and CA. He used to joke and ask me if I was ready to become a
Californian girl. I always responded, "Yes, yes, sounds great, but
pretty impossible."
After a while I was back at home in Estonia teaching, until I started
to miss the USA. I decided to come and spend a summer holiday, and
stayed for six months. I went to New York City and spent a lot of time at
the beach in OC. Until one day I met one nice young man. The story is
classic; he liked my girlfriend. Oh well, she is married with two cute
kids. Me and him found it entertaining to rollerblade and cycle on the
beach, discuss life, and cool off in the waves. One day he decided to
ask me for dinner. I chose the place, a restaurant in Orange County,
Orange City, on top of Orange hill. Spectacular view. Breath taking.
When we reached the door, I told him that they will take your car.
Pretty blonde statement, huh? That's not all. One day on the beach I
asked if he had a car. It just occurred to me that surfers would just
have a surfboard, and besides surfing they can't hold a conversation
or anything else. Life proved opposite. After we had made plans for
dinner, he joked that he didn't have any other clothes but shorts and
t-shirts. Until I saw him in his suit and was stunned.
During those 6 months I met his family and friends. Again,
homesickness struck and I left.
We kept emailing, telephoning, and sending postcards. I received a big
package with my favorite treats, surf sweatshirt, some books, and a
nice watch. When I was looking back at the airport the last time,
seeing him cry and thinking about an agreement to come back the next
summer. I did not think I would come. I had been here plenty, wanted
to develop my life in Estonia. I loved my job, spending time at my
farm house and with my family and friends.
Six months passed by and it was June. I was thinking, what is it that
I miss so badly. I work, work, work to pay my bills, keep the car, pay the
rent, to hold on to a convenient life. I did not have much free time
to meet someone and start a family. Teaching, especially teaching a
language is fun, but takes a lot of energy. It is eight hours of
non-stop communication.
So, what the hell? Summer is free, and I can spend my vacation in CA
while swimming and surfing in the waves among dolphins and seals.

Here I am. Banana trees, palm trees, roses, Estonian summer-like
winter. I am in love with the ocean and never get enough of it.
I now know who lives here, in Orange County, in these Pacific towns.
Living in the USA must be described on many hundreds of pages. USA is
not LA, is not NYC, and is not Florida. It is a very big country with
its interesting features, powerful, changeable nature, strange
characteristics, bad and good sides. It is like every other country.
USA is not lounging by the pool, surfing on the beach or shopping at
Fashion Island. It is not only the fun of Hollywood, Disneyland or Las Vegas.
It is a life like life everywhere else. It is life that costs money
and has to be earned.
My homeland Estonia is great, with its four seasons, fairy-tale-like
winters, blooming springs, hay smelling summers and colorful rainy
falls.
Like every nation on earth, Estonians think that they are the best,
the most important country on earth.
Everyone can have their rights. Norwegians in Norway believe that
their country is the most wonderful. Irish know that Ireland is the
greenest. Italians in Northern Italy can't comprehend Italians in the
South.
People in Orange County in South California would not believe in life
anywhere else and people living by the ocean couldn't image living
more than walking distance away.
Living here is like living in many countries and cultures at the same
time. You can meet someone who tries to explain to you something using
only three English words. You will go exercising down to the beach and
hear a religious service, two steps away young tanned people playing
volleyball wearing their bikinis.
You see Muslim ladies in their full outfits bathing in the ocean or
driving on a freeway in a fancy car talking on their cell phone.
You meet people who say things that leave your mouth open.

I like reading life stories; I have read US classis to help me
understand this society.


No one could have an opinion on anything before they haven't seen it
and felt it themselves. It would be like trying to retell a novel they
have never read. Traveling back and forth during seven years, seeing
many other countries in Europe and Africa, has made me tolerant. It
has opened my eyes.
It is not possible to describe a nation on a single sheet of paper,
let alone in an entire book. It is a mobile society. We all believe
in stereotypes. I believe you can say that Estonians are reserved and
Americans have their world famous, 'keep smiling'.
But on the other hand, what is healthier to do, to smile or to be angry?
Yes, they are superficial and shallow. Yes they are individualists and
like their privacy.
It is a part of a western culture. It is actually a mix of many
different cultures and religions.
It is essential here to be loud and ambitious in order to be
competitive and successful.


Estonians are a mixture of many cultures and religions also, many good
traits and many bad ones as well. We both come from western world.
Both our nations are a mix of many.
I can feel how big the world is. Every sunrise brings news from all
over the world. I can feel how small Estonia is, how small our nation
is, but we still have our own language.

Every time I have come here, I have half of my suitcase full of black
bread. Put it in a freezer and it lasts for months. I have now found
distributors and can buy Lithuanian black bread in one store. I know
Latvian bread was good, but now……as we say in EST, I could start
loving Lithuanians.

I was born and raised in one of the most beautiful towns on earth,
Tallinn. My favorite city is London and the neatest country in the
world is Austria.
I live in a lovely town by the Pacific Ocean.

When I was a little girl I was dreaming about living in Moscow. In a
big old building, apartment with many rooms, and looking over the busy
street……..but…

oised ja paevased motted

Seisad Louna CaliforniaRivieras, korgel kaljunurga peal ja vaatad alla , yhel pool kallid villad ja jahisadam, teisel pool myrkroheline ookeanivesi paikse kaes roomsalt sillerdamas, tuul taustaks vaikselt sahistamas palmipuudes ja roosilehtedes.
Loosiratas kaib ringi, Angelina ja Madonna lapsendavad veel yhe lapse, on veel yhe heateoga hakkama saanud, teised vaatavad vesiste suudega pealt. Raadioreporter kuulutab, et eks temalgi ei oleks midagi selle vastu, kui Madonna poolt lapsendatud saaks.
Sea-aasta lubati ja toutab tulla vaga edukas aasta, rahuaasta, ilus aasta.
Vana-aasta teleintervjuus lubati maailmaloppu, millal, seda ei tea, kas minuti, tunni, aasta, kymne, voi saja parast.
Samal ajal voime lugupeetud valismaistest ajakirjadest ja ajalehtedest lugeda, kuidas noukogude ikkest vabakssaanud Eesti Vabariik on meeletult kiire majanduse arenguga, suurem yldsus aga ei tea ikka, kuidas Eestit Noukogude Liitu okupeeriti. Lugejale voib mulje jaada, et Eesti ongi 15 aastat vana riik ja enne oligi tema loomulik olek olla “Venemaa”
Ja mina seisan siin, vaatan kus ookean kohtub helesinise taevaga, paike on korgel ja ei suuda uskuda, et kuskil kaugel on soda, kylm ja nalg, inimesed kannatamas ning Venemaa on ikka nagu suur kole hall pilv kohe-kohe Eesti kohale triivimas.

midagi

vahepeal ei ole midagi lakkehyppavat juhtund....
midagi ikka on, aga siia ei kirjuta, muidu laheb nassu akki:) moni usub et siis nii on, kui liiga vara valja raagid, siis laheb nassu.
ilmad laksid soojaks, saab ujumas kaia.
eile kaisin rannaaarsel promenaadil rulluisutamas ka, seal on igasugu karvaseid ja sulelisi liikumas, vahi nagu loomaaia loomi.

Thursday, February 1, 2007

SUNSET



Paikseloojang suue Vaikse Ookeani aares, Louna Californias...
ma siin chattin yhe sobrannaga Eestist, temal on toopaev aland, naitasin talle, millega ma nyyd tegelen, kuna mul muud elus teha ei ole, ta ytles, et nae tegid eile blogi, aga mul on alles tana, s.t. et mul on 1 veebr ohtu ja neil seal on 2 veebr hommik. s.t. mul on eile ja tal on homme...
tana hommikul tousin mina kell 10, et siis ruttu "lounasoogi" kohtingule joosta, mis siis tegelikult oli mulle alles hommikusook...
onneks on homme reede...
ma suusataks ja oleks terve talveaja Tahoel, seal oli nii ilus ja tore ja tunne, nagu oleks teisel planeedil
Siin on kuidagi pilvine...

Talveparadiisis


Lake Tahoe.....on yks suur ja ilus jarv, mille ymber on korged ja lumised maed.