Tana kaisin siis intervjuul, UCI-s, see on University of California in Irvine. UCI campus on mul kohe kodu lahedal, vaid maest alla veereda.....see on nagu terve linn...
igatahes ma sain intervjuu lopus kiita, mille ma kohe siin alguses pean ka ara markima.....mulle oeldi, et your English is very good and your vocabulary very complex....s.t. et mu inglise keel on vaga hea ja mu sonavara vaga lai
ja selle yle oli mul vaga hea meel, nimelt sel samal lihtsal pohjusel, et alati kui kysitakse mis on minu norkused ja tugevused, siis norkusena mainin ma fakti, et inglise keel on ikkagi minu teine keel. S.t. et nii palju kui ma ka ei loeks ingl keelseid novelle, ei saa ma kunagi kasutama 40 tuhandet sona inglise keele meeletust sonavarast, mida ma raamatutes voi kellegi kones ise vaga imetlen. Isegi need kes on syndinud inglise keele raakijad, ei saa kasutama koiki neid sonu, aga intelligentne rahvaosa ikkagi on voimeline "korralikus" keeles raakima, ja sinnapoole pyydlen minagi.
Intervjueerijateks olid arendusdirektor ja abiarendusdirektor, molemad yle 40 voi veel enam, siin on seda vahel raske maaratleda. Vahemtahtsam persoon oli vaga ilus naine, hoolitsetud ja maitsekas ja direktor ise nagi valja ysna nagu tavaline maanaine...kirju kampsuniga ja tossudega...
intervjuu kestis 40 minutit, mille jooksul ikka tavaparaseid kysimusi kyisti, nagu ma ka juba mainisin norkuste ja tugevuste kohta. Pidin jutsutama oma "backround'ist"
kuna ma ma ise olen ka selline professori tyypi, siis laheb mul endal ka ju meelest lause lopus , millega ma lauset alustanud olen ja vaga sujuvalt kandun yhest sonast tingituna teise teemasse...
nii juhtus paris paljude vastustega, paaril korral juhatati mind oige teemani ka tagasi...
raakisin ka oma artiklitest Vaba Eesti Sonale ja mis teemadel ma kirjutanud olen....see kuidagi poimus koguintervjuuse yhe nende poolt esitatud kysimuse tagajarjel.
kysiti ka saavutuste kohta ning kuidas ma yhes voi teises olukorras kaituks voi kaitunud olen ning muidugi ka eelnevate kogemuste ja ametikohtade kohta ja minu ylesannetest jms.
Igatahes pabistasin ma jalle kohutavalt teades, et ylikoolidesse on igale ametikohale meeletu konkurents, seda ka kuulujuttude pohjal, mis ei olegi mingi myyt, vaid nii see ongi. Nii on ka neil veel kanditaate, kellega ma pean kokureerima ja nagu ma neile ka mainisin pean mina seda tegema double hard, s.t. pyydma topelt.
ja ma toesti votsin ennast kokku ja pyydsin vaga ja mul oli vaga hea tunne, kui ma sealt valja astusin.
isegi kui ma ei saa seda kohta olen ma jalle teinud midagi, mis mind kuhugipoole edasi viib.
aaa see ka veel, et kuna Scott saatis mu resumee, siis ma ise ei olnud seda tookuulutust nainudki ja mul ei olnud mitte mingit ideed, mis on nende noudmised, mi osakonda on see too jne., jms.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment