Yhel ilusal paikselisel paeval ma votan katte ja hakkan oma lubatud raamatut kirjutama. Nendest inimestest kellega elu on kokku viinud, ja nendest sonadest ja lausetest mis nende suust on valja tulnud. See on koik liiga hea, et seda enda teada jatta.
Ma kyll suuremal osal ajast ei saa aru, kuidas maailm edasi liigub, voi kuidas moni business edasi liigub. Sest suuremal osal ei ole yldse mingit aimu, kuidas maailm toimib. Osad inimesed elavad alles minevikus ja ilmselt jaavadki sinna elama. Monikord nad kyll panevad tahele, et midagi vist ilmselt on muutunud, aga seda vaid korraks ja siis lahevad nad tagasi sinna kuhu nad kunagi oma nooruses pidama vist jaid.
Osadel inimestel on Noukogude Liit ikka eksisteeriv element ja osadel vist on vast alles Leonid Breznev riigijuhiks seal ja siin on Ronald Reagan. Koige kuumem band on DuranDuran ja koik kaivad ringi peapaeltega.
Ja mina ise olen ju kommunist ja olen parit soviet unionist. Ja yldse olen ma tulnud USA-sse parema elu peale, sest mul Eestis oli vaga halb elu ju. .....
See on lausa uskumatu mida inimesed endale igapaev ette kujutavad. Ma tegelikult olengi tulnud siia koigi nendega kohtuma, ja nemad ongi mu parem elu. See ongi nyyd koik mu unistuste elu.
Ma pean veel ennast koguma ja oma motteid jarjestama....ja siis hakkama otsast peale...
niikaua pyyan oma oiguste eest voidelda ja iseenda eest seista...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment